Seisad väravas, millest on aastakümnete jooksul sisse astunud tuhanded töölised. 20. sajandi alguses muutus Kopli piirkond täielikult – põlismetsast ja rohelusse mattunud karjamaast sai kahe suure laevatehase asupaik, kuna Tsaari-Venemaal oli vaja taastada 1904–1905. aasta Vene-Jaapani sõjas hävinud sõjalaevastik. Poolsaare tippu rajati Vene-Balti laevatehas ning sinu ees olevale alale kerkis Bekkeri laevatööstus.
1912. aastal alustati siin tehase rajamise eeltöödega – varuti puitu ja kaevati kive. Tehas valmis lõplikult 1915. aastal. Algul kandis see ametlikult nime Metallurgia-, Mehaanika- ja Laevatehaste AS Bekker ja Ko ning oma algusaastatel töötas seal üle 700 mehe. Valmistati peamiselt puidust miinitraalereid ja miiniristlejaid – valdavalt puitkerega sõjalaevu, millele magnetilised miinid olid ohutumad. Üks siin valminud laevadest oli Avtroil, mis hiljem kuulus Eesti Mereväele ja kandis nime Lennuk. Lennukit peetakse läbi aegade tugevaima lahinguvõimega Eesti sõjalaevaks.

1917. aastal evakueeriti Tallinnast paljud tööstused Venemaale – nende seas ka mõlemad Kopli laevatehased. Bekkeri tehase eesti töölised laadisid seejuures eluga riskides osa varast rongidelt maha. Räägitakse, et Tallinna omakaitse puistas rongirataste laagritesse jämedat liiva, mistõttu laagrid Tapa lähistel süttisid ning rongitäis Bekkeri tehase seadmeid jäi Eestisse.
Pärast Vabadussõda hoogustus piirkonna areng ja olemasolevaid hooneid hakkasid kasutama erinevad tööstused ja väiketehased. Siin tegutsesid näiteks vorsti-, seebi- ja tekstiilivabrikud, saeveskid ning raadiotööstus. Kõige tuntumad ja suuremad olid aga Lorupi klaasitööstus (hiljem Tarbeklaas) ja Põhjala kummitööstus. Tänane Põhjala Tehas on nime ja ka oma logo pärinud just viimaselt – 1924. aastal asutatud tööstuselt.