Angaare vaadates on näha mitme ajaperioodi kihistusi – tsaariaegseid, 1930. aastate omi ning loomulikult ka nõukogudeaegseid lisandusi. Väljanägemine on eklektiline, kuid siinse poolsaare kirjut ajalugu arvestades igati sobilik. Hoone silmapaistvaimaks elemendiks on lööve katvad raudbetoonist kaarkatused, mille keskel paiknevad kolmnurksed valguslaternad. 1930. aastate alguses oli suur osa sepikojast kasutusel riigi viljalaona. Hiljem kolis siia Põhjala kummitööstus, mis laienes aja jooksul ka teistesse löövidesse ja kohandas need oma tootmisvajadustele vastavaks.

Sepikoja hoones keedeti toorkummi ja toodeti kogu tehasele vajaminev tehnoloogiline energia.

Aastatuhande vahetuse paiku toimus esimeses löövis tulekahju, mille jälgi võib näha siiani. Kummitööstus tegutses nendes hoonetes kuni 2005. aastani.

Alates 2019. aastast on end Põhjala tehasesse sisse seadnud kunstnikud ja loomeinimesed, väikeettevõtjad ja söögikohad. Angaarides toimuvad filmivõtted, suurüritused, festivalid ja rulluisudiskod.