Tänane Põhjala tehas on kultuuri- ja kunstitehas – koht, kuhu mahub tegutsema igaüks. Kvartali arendus ja ehitus käivad käsikäes kontsertide ja etendustega, komöödiaõhtud vahelduvad turgude ja festivalidega. Aktiivne elu siin kandis algas 2019. aastal, mil esimesed rentnikud end tehasehoonetes sisse seadsid. Varem kaua tühjana seisnud kvartal on tänaseks saanud värvi, rohelust, uusi ideid ja üha rohkem elanikke.

Üks ettevõtmise põhiväärtusi on taaskasutus – tehasealalt leitud materjali ja esemeid kasutatakse uutes lahendustes ja olemasolevasse sekkutakse võimalikult vähe. Näiteks pole seinu üle värvitud, puid ei raiuta ja uued lahendused sünnivad alati olemasolevaga arvestades. Samavõrd tähtis on ka kogukonna loomine: ühiselt korraldatakse talgupäevi, matku, kohvihommikuid ja loengusarja Sohvakadeemia, avatud stuudiote päeva, pop-up poode ja palju muud põnevat.

Üks suurimaid ja märgilisemaid arendusi on kunagise remondi-, keemia- ja laohoone ümberehitamine kortermajaks. Kui astud kodade vahelt välja, näed seda hoonet enda ees kõrgumas – tegemist on kogu kvartali silmapaistva maamärgiga. Säilitati vana raudbetoonkarkass, kuid hoonele lisati kõrgust ja mahtu. Täna on suurem osa pindadest korterid, mille elanike käsutuses on mitmeid ühiskasutatavaid ruume – näiteks pesuruum ja katuseaed. Jalakäijate tänava äärsed pinnad on stuudiod ja kontorid. Hoone katuse ümarvormid on inspireeritud üle tänava asuva ajaloolise laevaehitustsehhi kumeratest lagedest. Ehitis pälvis 2024. aastal kaks kõrget tunnustust: Eesti Arhitektide Liidu Arhitekti Aastapreemia ning Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia. Hoone arhitektid on Karli Luik, Johan Tali ja Harry Klaar (Molumba), sisearhitektid Aet Grigorjev ja Kadi Laur (Pink) ning maastikuarhitektid Kino Maastikuarhitektidest.