Seisad kunagise Bekkeri tööstusala ja tööliselamute piiril. Selja taha vaadates näed peamiselt nõukogudeaegseid paneelmaju, mis ehitati siia 1970. aastatel ja hiljem. Kui ajas veelgi tagasi minna, selgub, et siin ranna ääres on iidne kaluriküla paiknenud juba sajandeid. Esimest korda mainitakse Kopliranna küla 1415. aastal – siis oli seal seitse mätaskatusega onni.

19. sajandi alguses nimetati kohalikke elanikke kalasulasteks ja nende nimedes esines nii eesti- kui ka rootsipäraseid perenimesid nagu näiteks Abrosius, Peterson, Krabby.

1913. aastal ostis aktsiaselts “Becker ja Ko” ära umbes pooled kaluriküla kinnistutest ning paarkümmend aastat hiljem loendati samal maa-alal juba 150 hoonet. Täpseid plaane sellest ajast ei ole säilinud. Omaaegsetest tööliselamutest on alles vaid Kopliranna 41 asuv kahekorruseline puithoone, mis on oma hobuserauakujulise plaaniga erandlik – see tähendas, et mõnes korteris puudus otsene päikesevalgus. Kõik tööliskorterid olid algselt ehitatud kööktoa tüüpi. 

Bekkeri tehasel oli kokku umbes 800 tööliskorterit – sama palju kui töötajaid. 1917. aastaks oli töötajate arv kasvanud juba 3481-ni, kuid korterite arv jäänud endiseks.

Kes soovib kunagist Bekkeri asumit lähemalt avastada, võib siit paremale hoides jalutada Bekkeri sadamani, kus asub tsaariaegne slip – kunagine osa laevatehasest. Sealt edasi jõuab Kopliranna 41 ajaloolise tööliselamuni ning piki tänavat või rannajoont liikudes vabariigiaegse Sirbi tänavani – Kopli väikesesse pärlisse ja aedlinna ainukesena valmis saanud tänavasse.

Kopli tänava äärde jäävad ka kolm Bekkeri tehase tähtsamate töötajate elamut: tumekollane kolmekorruseline meistrite elamu, selle kõrval suur luitunud punane inseneride maja ning hiljuti kaunilt renoveeritud lumivalge direktori elamu.