Kuigi siit sisehoovist merd näha pole, ei ole see kaugel – vaid 250 meetrit. Erinevate allikate järgi jääb meri 2 kuni 22 kiviviske kaugusele. Täna jääb Põhjala tehase ja mere vahele müür, mille taga paikneb Bekkeri sadam. 1912–1917 laevatehase tegutsemisajal moodustas see kõik ühe tervikliku tootmisala. Pikad angaarid ehitati laevaosade tootmiseks ning lõplik monteerimine ja vette laskmine toimus suurel slipil.

Kui I maailmasõja ajal ehitati siin laevu Vene tsaaririigi Läänemere laevastikule, siis pärast II maailmasõda leidus piirkonnas ruumi ka vrakkide jaoks. Kiiruisutaja ja kohalik elanik Ants Antson meenutab: „Jossif Stalini nime kandnud laev lasti sõja ajal põhja. Tagumine ehk ahtriosa toodi Kopli lahte, täpselt Bekkeri muuli otsa. Eks me poistega käinud mööda jääd selle peal. Seal olid laibadki alles ja kõik muu. Kui vanaema seda teada sai, anti mulle esimene korralik keretäis.”

Laibadki olid alles? „Jaa-jaa. See võis olla 1946. või 1947. aastal.” Vrakk eemaldati alles 1950. aastate alguses, kui see oli poistele juba aastaid põnevuse allikaks olnud.

Teine umbes samasse aega paigutuv lugu pärineb linnauurija Robert Nermani kogutud mälestustest:
Läinud mehed Kopli lahele kalale. Võrke välja tõmmates tuli kalaga kaasa üks kast. Kui see lahti tehti, selgus, et kastis olid lennukipommid. Mehed ehmusid, viskasid kasti uuesti merre ja pöördusid mandrile. Hiljem kõrtsis selgus, et pommide eest oleks saanud head raha. Muidugi mindi kohe uuesti merele ja pandi võrgud enam-vähem samasse kohta, kuid ega’s meri siis kaks korda sama saaki anna.