3) Põhjala kummikud

Asukoht: Stuudiomaja 1. korrus
Disainer: Teadmata. Kui oskad suunata meid õige nime jälile, siis anna julgelt teada!

 

Kuni 1998. aastani toodeti siin Põhjala tehases endise Vene-Balti laevaehitustehase ruumides lutte, jalanõusid, mänguasju ja kummeeritud riiet. 1970. aastate lõpus töötas Põhjala tehases tervelt üle seitsmesaja inimese, mis tegi sellest tõelise suurtööstuse.

 

Muuseas 1980. aasta suvel Tallinnas toimunud Moskva Olümpiamängude regatt, mille tuules uuendati toodangut ka siinkandi tööstuses. Toimus mitmeid konkursse, millesse oli kaasatud hulgaliselt kunstnikke ja disainereid. Näiteks siinsamas Eestis valmisid tolle aja kohta kujunduselt unikaalseks peetud Marati t-särgid. “Regatt” kirjaga legendaarseks saanud versiooni kujundas graafiline disainer Villu Järmut. Terve toodete sarja lõi aga tollal Maratis töötanud moekunstnik Saima Priks. Hulk olümpiaregati teemalisi esemed lisandus kunstitoodete kombinaadi Ars valikusse metall-märkidest nahkalbumiteni. Tarbeklaasi tootevalikusse juurutati Pilvi Ojamaa komplekt Pirita (1979). Regati võistlusaladest valmisid isegi kilekottide sarjad (Tartu Kammivabrik) ja plekkmärkide komplektid (Norma), erineva otstarbega kotid (Linda). Ja siinsamas Põhjalas loodi Olümpiamängude auks terve eriseeria kummikuid.

 

Ilmselt leidub veel tänapäevalgi palju peresid, kus kapis mõni paar Põhjala kummikuid või kalosse kasutusel on.

4) Võre välisfassaadil

Asukoht: Peatänav
Disainer: Teadmata

 

Kas just Eesti disainiklassik või siinse disaini skeene aegumatu pärl… Küll aga siiski ajalooliselt üsna väärtuslik objekt – võre! Seesama rauast raam meie peamaja hoovipoolse seina fassaadil pärineb 1930ndatest. Nõnda on tegemist teadaolevalt vanima säilinud algupärase esemega siin Põhjala Tehase territooriumil. Lähemal uurimisel saame näha detaile klaaside eripärasest ühendamise meetodist raamile – nn sepakinnitust.

5) Lauatennise lauad

Asukoht: Õueala

Disainer: Risto Kozer, Janar Ilves

 

Viimase paari kümnendiga jõudsalt tänavakultuuri imbunud sportliku meelelahutuse trendi üheks osaks on saanud kindlasti ka lauatennis. Nõnda on kasvanud vajadus ka eri funktsioonidega atraktsioonide järgi. Üldsusele vabalt kasutatava lauatennise laua kontseptsiooniks on luua sotsiaalset kokkukuuluvust, füüsiliselt aktiivset tegevust, jätkusuutlikkust, disaini ja kunsti avalikku linnaruumi. Selle harrastuse viljelemiseks läheb vaja aga spetsiifilist, funktsionaalset ja samas ülimalt vastupidavat lauda.

 

2011. aastal valminud veekindlast vineerist mudel sai nomineeritud Eesti Bruno disainiauhindade konkursil tootedisaini kategoorias. 2015. aastal lisandus edasiarendus – betoonist lauatennise laua Urban. Tolle kujundamisel sai lähtutud konstruktsiooni õhulisusest, esteetilisusest ning kestlikust printsiibist, mis muudab lauatennise laua kasutatavuse avalikus linnaruumis kliimast sõltumata aastatepikkuseks tavaks. Uus laud oli juba monoliitne ning veelgi enam ilmastiku- ja vandalismikindel. Kõikide laudade puhul on järgitud Internatsionaalse Lauatenniseliidu kehtestatud mõõtude normidele. 1150 kg kaaluv betoonist laud võitis 2016. aastal juba Bruno elukeskondliku tootedisaini kategoorias auhinnalise esikoha.

 

Kui soovid ka ise mõne mänguringi teha, siis see laud on sulle alati avatud!

6) Supergraafika ehk pikslisein

Asukoht: Pikslihoov
Disainer/ kunstnik: Mihkel Mäemat

 

Esmalt vaid enda lõbuks arvutisse tehtud kavandist sai seinale looming, mis rikastab meie miljööd ning pakub silmailu aastaringi.

 

Kopli festi raames juba 2019. aastal sai värviküllane pikselgraafika seinale kantud ühe päeva jooksul kogukonna ühistööna. Protsessi juhendas ning viimistles autor Mihkel Mäemat.

 

Praegusel ajal tunnustatud reklaamiagentuuris Division graafilise disaineri ja kunstilise juhina töötav Mihkel lõi siinse maalingu kavandi esialgu tegelikult sügavaid taust-kontseptsioone otsimata. Teda ajendas hoopis vajadus oma tiheda töögraafiku juures anda mõttele puhkust läbi kunstilise väljenduse. Samal ajal Põhjala Tehas alles tegi esimesi samme loomelinnaku kujunemise teel. Toona mõneti düstoopiliselt mõjuv keskkond lausa janunes värskenduse järgi ning Mäemati teosele anti võimalus realiseeruda suurel pinnal.

 

Ümbritseva laguneva ajaloopärandi vahel mõjus üksik erksavärviline kunstiteos nii võimsalt, et andis nime sellele asupaigale siin Põhjala Tehases – Pikslihoov.

7) Klaasmaja TYR, Nordtree

Asukoht: Peatänaval, Karjase saia ja KOKOMO ees
Disainer: perefirma Nordtree ühislooming

 

Pereettevõte Nordtree on oma algusaegadest saati tegutsenud peamiselt puitelement- ning puitmoodulmajade valmistamisega. Kulus tervelt 16 aastat, kuni firma tuli välja omaenda disainitud tooteseeriaga. Siin Põhjala Tehases võime näha eri paigus vajvaid klaasmaju TYR. Just needsamad ongi päris esimesed pääsukesed Nordtree väiksemate majakeste portfoolios.

 

TYR klaasmajade ajatu disaain tuleneb klassikalise vormi ja kaasaegsete ehitustehnikate kombinatsioonist. Nordtree rakendab kasvuhoonete juures arhitektuursele objektile omaseid meetodeid. 6mm jämeduse karastatud klaasi ühendamine alumiiniumprofiiliga puidust karkassile tagab pikema kasutusaja. Sarnase äärmiselt vastupidava tehnoloogiaga paigaldatakse tavaliselt näiteks ostukeskuste suuri vaateaknaid. Ning kuigi sõltuvalt pinnasest ei pruugi klaasmaja vajada vundamenti, siis valmistatakse põrand alati soojustatuna ning soovi korral seatakse sisse ka kamin.

 

Üheks oluliseks eripäraks Nordtree kasvuhoonete puhul võib pidada asjaolu, et need ehitatakse Kehras omaenda tootmises kohapeal täielikult üles ja transporditakse soovitud asupaika juba valmiskujul. Kuna meie kasvuhoone tänu toekale maapinnale ei vajanud vundamenti, siis läks lausa nii hästi, et paigaldustiimi ülevaatuse järel kulus majakese püstitamiseks kõigest napid 3 tundi.

 

Mustade TYR’ide valget õde võib näha Tartus Aparaaditehase kvartalis. Saaremaal maalilise looduse keskel asuva Pilguse mõisakompleksi juurde paigaldatud kaminaga TYR’i võõrustab külalisi õdusa puhkepaviljoni näol.

 

8) KODA 1.0 majad

Asukoht: Peatänaval, angaaride vastas
Disainerid/ asutajad: Ülar Mark, Taavi Jakobson, Marek Strandberg, Kalev Ramjalg ja Hannes Tamjärv.

 

KODA maja on üks isevärki nähtus nii Eesti kui üleüldse maailma väikemajade liikumises. Juba 2014. aastal alutasid viis meest innovaatilise mini-hoone visionäärliku kontseptsiooni realiseerimisega, mis on lausa nii detailirohked ja spetsiifilised, et kõige parema ülevaate saab juhul, kui näiteks üks asutajatest, arhitekt-disainer Ülar Mark isiklikult eksklusiivselt maja loomise tausta ja sisu avab.

 

Kõik algas ideega luua tehasemaja, millega tõsta üleüldiselt olemasolevate hoonete energiatõhusust ning vähendada igakülgset ressursikulu. Sealjuures fokusseerides sisekliimale ning nauditavale kvaliteetsele miljööle.

 

KODA 1.0 fassaadi innovatsioon algab imeõhukestest seintest. Kõigest 6 cm jämedused betoonplaadid on valmistatud spetsiaalselt omaenda tehases loodud meetodil. Betoonseina sees on kasutatud soojustuseks erilist õhukest vaakumpaneel. Näiteks 6 cm paneeli võrdub 60 cm soojustus-villaga. Koos siseviimistluse kihtidega saab seinte läbimõõt kõigest 17,8 cm. Ent see pole mitte ainult minimalistliku efekti pärast. Kui sein oleks pelgalt 4 cm paksem, siis tähendaks see kohe terve ruutmeetri kadu põrandapinnas.

 

Piilu ka maja küljele – betooni pinda katab mahakantud purjedega pressitud ainulaadne hõrk muster.

KODAs on disainerlikku lähenemist näha ja tunda igas pisidetailis, alustades tehniliste konstruktsiooniliste eripäradega, hoone dimensioonide kalibeerimise, tootmise planeerimisega ja lõpetades valgustite asetuse, peidetud kappide ning mitmefunktsionaalse mööbliga.

 

KODA on vabalt-seisev kompaktne maja, mida saab paigaldada ja ümber kolida. Põhjala tehases KODAdes asuvad hubased stuudiod, kus tegutsevad näiteks CARÀ, Kopli Sound Studio, Olga Gulla jpt.

 

KODAsid on saatnud menu nii konkurssidel kui ajakirjanduses ning neid innovaatilisi minimajasid võib leida üle kogu maakera.

Tänapäeval jätkab KODA by Kodasema juba järgmiste moodulmajade projektidega.

9) Extery välimööbel Ankru 8 küljel ja ees

Asukoht: Ankru 8 ümbruses

Disainer: Pent Talvet, Extery

 

Siin õues kutsub jalgu puhkama Extery poolt valmistatud välimööbli kollektsioon Tiide. Sama firma teised seeriad on olnud eelistatud näiteks bussiootepaviljonides tänu oma konkreetsele ja puhtale disainile, mis mõjub alati esteetiliselt.

 

Tiide on aga Extery linnamööbli kollektsiooni väike „rüblik”. Siin erineb kõik brändi senisest käekirjast: ümarad vormid, pehmed painded, lustlikud proportsioonid. Silma torkavad kaasaegsest mööblidisainist tuttavad võtted, mis konservatiivsemasse linnamööbli valdkonda jõuavad paraku harvemini. Näiteks väike flirt Bauhausiga, filigraanselt viimistletud diagonaalne plangutus. Pingi seljatuge ja lauaplaate katab tugev elastomeer, mis muudab metallpinnad puudutusele meeldivaks. Muuseas, see eripärane materjal – elastomeer – on seni olnud peamiselt kasutusel tööstuses. Sageli esineb elastomeeri kriimustuste vältimiseks intensiivse kasutusega metallpindadel nagu paaditekid, veoauto kastikatted, sõidukite kaitserauad jne. Nüüd aga on Extery toonud selle uuendusmeelsena linnamööbli sektorisse.

 

Puitdetailides kasutatakse kahte tüüpi materjali: kahekordselt õliga kaetud oksavaba termotöödeldud saarepuud ning naturaalset oksavaba troopilist puitu. Termotöötlus on küll tavalahendustest kallim, ent tagab erilise vastupidavuse lausa aastakümneteks. Nimelt on termotöötlus arvuti teel juhitav puidu kuumutamise protsess, mis viiakse läbi spetsiaalses kambris temperatuuril 210 °C. Puidu rakuehitus muutub, sest niiskus, bakterid ning happed viiakse puidust välja. Taoline toitainetevaene puit ei ole sobilik kasvulava seenhaigustele, mädanikele ja hallitusele. Ning mis peamine – kogu protsess on keemiavaba.

 

On veel üks oluline eripära selle mööbli juures, kas märkasid? Nimelt pole pealispindadel nähtavaid kinnitusvahendeid.

 

Extery välimööblit võib leida veel näiteks Tallinnas Kruiisiterminalist, Tammsaare pargist, Reidi tee äärest, Tallinna Botaanikaaiast, aga ka mootorispordi muuseumi MOMU aiast, Pärnu rannapromenaadilt, Rakvere Vallimäelt, Eesti Rahva Muuseumi väljakult, Keila keskpargist ja paljudest kohtadest üle terve Eesti.

10) Extery väliprügikastid Trio M3

Asukoht: Ankru 8 ümbruses

Disainer: Sven Sõrmus, Extery

 

Eestis kehtiva jäätmeseadus kohustab meid kõiki jäätmeid liigiti koguma: papp ja kartong, plastik, bio- ja olmeprügi. Sel puhul on isegi üle linna paigutatud kindla distantsiga konteinerite punktid. Ent tungiva soovituse kohaselt tuleb niisamuti avalikes ruumides väikestes prügikastides sorteerida jääde nelja põhikategooria alusel. Siin tuleb appi üks meie peamine välimööbli disaini ning tootmisega tegelev ettevõte Extery. Stiilne prügikasti-seeria Litter Bin koosneb moodulitest, mida saab järjest korrata ning tihedalt ruumisäästlikult üksteise kõrvale seada.

 

Nende prügikastide puhul tasub märgata tugeva konstruktsiooni ja ülima kvaliteedi kõrval ka olulisi nüansse. Et prügi sorteerimine oleks inimesel võimalikult hõlbus, siis prügijaotuse eristamist toetavad värvidega detailid. Prügikasti sisse on peidetud kergesti-avatav tuhatoos. Ning hummaanse lähenemise pudeliringlusele tagavad prügikasti korpusesse peidetud muust prügist eraldatud nö pudelipesad. Kuumtsingitud ja pulbervärvitud terase pinda saab katta anti-graffiti värviga.

 

Extery loodud on ka üle Harjumaa laialt levinud väli-prügikastid Vandal 75, Look, Net, Solo ja DoStation.

11) Iste-valgusti “Jõhvikas”

Asukoht: Eesti Disaini Liidu ukse ees (Ankru 8-7)

Disainer: Margus Triibmann, Keha3

 

Oranž Jõhvikas iste-lamp on algselt osa suuremast Jõhvi linnaväljaku kujundusprojektist aastast 2014.

 

Jõhvi peaväljaku arhitektuurse projekteerimise (Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal AB) raames loodud kompleksse lahenduse raames disainitud istmed ning pargivalgustid on inspireeritud sõnasmängust Jõhvi elenik e. jõhvikas. Ning selle super tervisliku marja vormist lähtus ka linnamööbli kuju, sj Cranberry-nimelised toolid.

 

Rotovalu-tehnoloogias valminud pink on suurepärane valik aeda, rõdule, randa või linnaruumi, kuna ei vaja hooldust, materjali saab taaskasutada ning on ilmastikuoludele väga vastupidav. Nimelt on seda eelnevalt testitud isegi merevees ja arktilises pakases. Istepingi keskel asetsev tunnel suunab vihmavee pinnasesse. Muuseas, Cranberry istetooli saab installeerida ka pöörlevana, kuna selle konstruktsioonis asetseb liuglaagrite pesa.

 

Siin on üks meeleolukas tool, mis toob lustakust linna melusse ja samas annab võimaluse rahulikuks puhkehetkeks.

12) Lühtrid Bona Fide

Asukoht: Ankru 10 hoones, sisekujundusstuudio Two Factors kontoris. Lühtrid on vaadeldavad ka õues seistes ja läbi akna uudistades.

Disainer: Tõnis Vellama, SEOS

 

2015. aastal disainitud värske muljega, ilma ühegi ilustuseta, ainult konstruktsioonist lähtuva vormiga moodne terasest valmistatud kroonlühter Bona Fide mõjub õhuliselt. Nagu lillekobara varred pürgimas üles valguse poole. Disainer Tõnis Vellama käekirja võiks tinglikult nimetada terminiga romantiline minimalism.

 

Bona Fide tähendab ladina keeles “puhas, ehe, aus”.

SEOS on Eesti Vabariigi üks vanimaid, juba aastast 1997 tegutsev Eesti disainvalgustite looja. Kuid selle asutaja ja disainer Tõnis Vellama suhe disainiga algas juba palju varem. Eesti Kunstiakadeemia (toona ERKI) lõputööna valmis välisvalgusti sari, millest valik tänavalampe isegi Rahvusraamatukogu peasissekäiguteele paigaldati (tänaseks asendatud teiste valgustitega). Veel enne oma ettevõtte asutamist töötas Tõnis viis aastat Taani disainibüroos Jacob Jensen Design ja viis aastat Norra valgustitootja Glamox Eesti tehase disainerina.

 

SEOSe disainitud ning valmistatud valgusteid võib näha Eesti saatkondades Helsingis, Roomas ja Berliinis, Estonia Ooperiteatris, Jaani Kirikus Peterburis, Hotellis Albert Riias, Hotellides Nordic Hotel Forum, Hilton Park ja Radisson Collection Tallinnas, Skype Tallinna kontori aatriumis, Alma Tomingase majas Ülemiste Citys, nii Rocca Towers kui Skype peakontori Skyon aatriumis ja paljudes hoonetes veel üle kogu maailma. Valgustite disain, tootearendus ja valmistamine toimub kõik Eestis, Tallinnas Mustamäel asuvas stuudios.

 

Aga neidsamu Bona Fide’sid võib leida veel Kesk-Soomes ühest kohvikust, Immaanueli Koguduse pühakojast Pärnus, ja ka Tallinna linnavolikogu trepihallis. Kui satud aga Tallinnas südalinnas Solarise keskuse juurde, siis pööra pilk üles – Da VInci katusekohviku lae all hõljuvad suured valgus-sõõrid, mis paistavad tänaval jalutades kenasti kätte. Ka need on Bona Fide lühtrid.

13) Jaanus Orgusaare kuppel

Asukoht: Ankru 10

Disainer: Jaanus Orgusaar

 

Jaanus Orgusaar on üks põneva mõttelaadi ning äratuntava käekirjaga Eesti disainer, kelle loominguline karjäär algas legendaarses ERKI’s (Eesti Riiklik Kunstiinstituut) hoopiski moekunsti osakonnas. Kostüümide ja jalanõude disainimise juures liikus Orgusaar üsna kiiresti edasi mööbli ning vormiliste objektideni.

 

Jaanust on inspireerinud läbi elu raku-geomeetria. Ta mängib tasapinnaliste struktuuridega, mille painutamisel sünnivad ruumilised disaini- ja arhitektuuriobjektid. Orgusaar järgib kirglikult biooniliste struktuuride ja universumi mustrite rada, olles mõjutatud omal moel ka 1960ndate arhitektuuri suundumustese. Teda paelub geomeetria oma fundamentaalsuses – selles on kõigest viis kujundit, mida nimetatakse Platoni kehadeks. Ja Orgusaar otsib üha uusi võimalusi, kuidas neid kujundeid lõigata, korrata, modifitseerida. Peamiselt naudib ta töötamist kestlike, hästi vastupidavate ning samas paindlike lehtmaterjalidega. Üheks lemmikuks on kujunenud veekindla kasevineeri kõrval varasemalt peamiselt lennukite ehitamisel kasutatud kerge ja vastupidav õhuke vineer.

 

Seni loodud objektide seas on kõige enam rahvusvahelist kiitust nii messidel kui ajakirjades pälvinud mikromaja Noa kui ka mehe esimene seeriatootmiseks loodud toode, raamaturiiul Comb. Comb sai tegelikult alguse hoopis ambitsioonist luua geodeetilise kuppelkooriku põhimõttel mini-hoone. Kõigest kaheksa Comb riiuli ühendamisel saaks kokku ühe majakese.

 

2010. Aastal rajatud perefirma Borealis OÜ nime all on Jaanus loonud legendaarseks saanud Comb riiuli kõrval ka üle maailma tellitud 0-jäägi põhimõttel valmivaid Dune riiuleid ja Zome lühtreid.

 

Siinse kupli loomisel langes valik aga läbipaistva plastikmaterjali kasuks. Nimelt katsetab Orgusaar parasjagu talveaia kontseptsioonist inspireerituna väikese hoone kujundamist. Üks oluline aspekt saab olema läbipaistva ja samas ilmastikukindlast painduvast materjalist fassaadi ehitamine.

 

Siinkohal on jätkanud Jaanus otsinguid omaenda süsteemi loomisel, kuidas tasapinnalisest ristküliku-kujulisest lehtmaterjalist luua ümarvorm nõnda, et ei tekiks jääke. Paraku sel korral 100% jäägivabalt see veel ei õnnestunud. Aga ehk järgmine kord!

14) Naabruses Tarbeklaasi tootmisest alles jäänud tehasepood

Asukoht: Marati 14

Disainer: Legendaarse suurtootja ning Eesti disainiklassikuteks kujunenud Tarbeklaasi, (sj Lorupi ja Meleski) pärandit pakkuv pood

Nõukogude ajal tõeliselt märgiliseks ning tänapäevalgi laialt tuntud riigiettevõtte tehas Tarbeklaas tegutses kuni 1994. aastani siinsamas Koplis meie naabruses Marati tänaval, Bekkeri sadamas. Veel enne 1940. aasta natsionaliseerimist asus samas paigas legendaarne Johannes Lorupi klaasitööstus. Ning omakorda saab Lorupi eelkäijaks lugeda Meleski tehast.

 

Tarbeklaasi hämmastavalt rikkalik nomenklatuur sisaldas üle 300 nimetuse. Toodeti nii käsitsi puhutud kui automatiseeritud tootmisliinil, pressklaasi ja tsentrifugaal-meetodil valmistatud lauanõusid ning lillevaase, lambiarmatuure, tuhatoose, karahvine, lõhnaõli- ja kölniveepudeleid jms. Dekoori loodi erinevate lihvimis- ja graveerimistehnikatega, joogi- ja suveniirklaaside puhul ka klaasimaalingutega. Unikaalsete toodete valmistamisel võeti välja eksklusiivne värviline klaas, rakendati mitmesuguseid kuumtöötluse meetodeid.

 

Eesti taasiseseisvumise järel ettevõte erastati. Klaasi valmistamist jätkas aktsiaselts Skankristall, kaubamärgiks Scancrystal Estonia. Kuigi 2001. a võeti oma brändina kasutusele taas Lorupi nimi (Lorup Handmade), siis ajaloolise pärandi esiletoomisest hoolimata siiski ettevõte pankrotistus kõigest paar aastat hiljem. Õige pea Tarbeklaasi tehasehoone Marati tänaval lammutati täielikult. Tänaseni tegutseb Bekkeri sadama valvurimajakeses aga Glasstone pood, kus hiilgeaegadel sealsamas valminud toodangust allesjäänud klaasnõusid ja ajaloolisi disaine kasutades taasloodud esemeid müüakse.